TARGA VEINITARBIMISE KASULIKKUS

Käisin Õhtu saates rääkimas, millist kasu tark ja mõõdukas veinitarbimine tervisele , kuid kuna toob. Kuna saateklippi mahtus vaid killuke tehtud eeltööst ja uurimustest, siis kirjutan siin samal teemal veidi pikelmalt. Õhtu saate klipp on leitav siit.

Õhtu saates mõõtsime saatejuhtidele just nende keha toetavad veinikogused.

Rohkelt on uuritud, et alkohol on tervisele kahjulik ning see on üldlevinud fakt. Vein on ju samuti alkohol. Kõik õige. Samuti on aga teada, et vein on kõige kasulikum alkoholne jook ning midagi kasulikku ikkagi seal veinis ju on? Mis see kasulik siis on? Mil viisil kasulik? Ja mis koguse juures? Kui lähemalt uurima hakkame, selgub, et õige koguse korral võib tegu olla niiöelda elunektariga, mida seostatakse nii mõneski maailma paigas eriti kõrge eluea ning tervelt elatud aastatega. Uurisin lähemalt, mis imejook see vein ikkagi on ja mis on veini kasulikud mõjud teadusuuringutest lähtuvalt.

Ehkki veini raviomadustest on räägitud juba aastatuhandeid, siis tänapäevasele teaduslikule käsitlusele veini kasulikest toimetest pani aluse Serge Renaud 80-te lõpul, mis kümmekond aastat hiljem sai tuntuks prantsuse paradoksi termini all. Renaud uuris 20 aasta jooksul üle maailma ligi 100 000 meest, nende haigestumist ja suremust südame-veresoonkonna haigustesse. Ta leidis, et prantslased on paradoksaalsel kombel maailmas üks vähim ohustatud rahvaid südame-veresoonkonna haistusesse suremusel ehkki nende muud paralleelselt uuritud näitajad (kõrge kolesterool, kõrge vererõhk, kõrge küllastunud rasvhapete osakaal toitumises) peaksid viima prantslased justkui kõrge riskirühmaga rahvuste hulka. Muide kõrgeima suremuse näitajaga olid antud uuringu kohaselt meie vennasrahvus soomlased. Prantslaste head tervist südame-versesoonkonna haiguste osas on edaspidi seostatud ja uuritud korrapärase toidukõrvalise mõõduka veinitarbimisega, kuna veinis, aga eriti just punaveinis, mida prantslased rohkem armastavad, on rohkelt polüfenoole, mis on organisimile antioksüdantse mõjuga. Punase veini komponendid, eriti alkohol, resveratrool ning muud polüfenoolsed ühendid (nt. antotsüaniinid ja kattehiinid) aitavad vähendada oksüdatsiivset stressi, neutraliseerides vabu hapnikuradikaale ja reaktiivseid lämmastikuradikaale, suurendada kolesterooli väljavoolu ning ära hoida veresoonte lupjumist ning verehüüvete või trombide teket.

Mõningate uuringute kohaselt olevat viinamarjasortidest kõige polüfenooliderikkamad (loe: kasulikumad) Nebbiolo, Tannat, Petite Sirah, Grenache/Garnacha, St. Laurent ja Barbera. Varasemalt nimistus olnud Pinot Noir on tänaseks tipuloetelust kaugemale taandunud. Muide, huvitav on fakt on, et näiteks viinamarju süües või viinamarjamahla juues märgatavat tervislikku mõju ei ole. Seda on seostatud veinis leiduva alkoholiga ning käärimisprotsessiga, mis muudab kasulikud polüfenoolsed ühendid kehale paremini omastatavaks. Ning polüfenoolide osakaal on suurim just nooremas veinis, ajas need mõnevõrra taanduvad.

Samuti on leitud mõõduka veinitarbimise positiivne seos ajule. Resveratrool kaitseb aju ja närvirakude toimimist ning kerge alkoholi toime toetab glümfaatilise süsteemi tööd, mille eesmärgiks on jääk- ja mürkainete väljaviimine ajust, mida klassikaliselt seostatakse piisava unega. Samuti on resveratrooli seostatud madalama riskiga diabeeti ning vähki haigestumisel ning tal on põletikevastane toime. Kerget alkoholi mõju ning punaveinis leiduvat pitseantannooli on uuritud seoses Alzheimeri tõve ennetusega ning pitseantannooli mõju seostatakse ka kasvatate ning närvisüsteemi vananemisest tulevenate haigustega (Alzheimeri ja Parkinsoni tõvega) võitlemisel, samuti taksitab see rasvarakkude kasvamist.   Uuritud on ka veinijoomise rolli rasvumise ennetamisel. Ühest küljest on ta ainus alkohol, millel on märgatav seedimist soodustav mõju (enamasti alkohol takistab seedetööd), samuti on aga taaskord tähtis tegija veinis leiduv resveratrool, mis aitab valgel rasval muutuda nn. kollaseks rasvaks, mis kiirendab kalorite põletamist.

Küll aga on veini kasulikel toimetel sees ka väike vimka. Selleks on õige kogus!  Kõik ülalkirjeldatud toimed saavad vastassuuna ja antud organitele kahjustava mõju kui toimub veini kuritarvitamine ehk kaob mõõdukus. Ja mis on siis see minu mõõt? Orienteeruv mõõdupuu on kenasti kirjas riiklikes alkoholisoovitustes, mis on leitavad alkoinfo kodulehel. Laias laastus võiks öelda, et päevane mõõt on üks väike klaas (120ml) naiste puhul ning 2 samasuurt klaasi meeste puhul. Oma kehale sobiva koguse saad välja arvutada ka Targa Tarbija Kalkulaatori abil. Hea on, kui mõõdik jääks rohelisse tsooni ehk 0,3‰ peale. Eesti soovitused lähtuvad meie sotsiaalkultuurilisest taustast, kus leidub rohkelt alkoholi kuritarvitamist. Seetõttu on need veidi erinevad veiniriikide soovitusest, kus lubatud mõõdukas piirmäär on kuni 0,5‰, mida peetakse seal tervislikkuse ja mõistlikkuse piiriks. Küll aga on hea teada, et 0,5-0,6‰ on alkoholi tarbimise eufooria seisundi faasi ülemine piir, milles tunneme end kõige paremini. Seetõttu mõnusa meeleolu ja enesetunde hoidmise vaates, siit edasi minna polegi mõistlik. Sageli püüdakse edasistes joobefaasides aina rohkem alkoholi manustada, et eufooriat ehk head tunnet uuesti kogeda, kuid teaduslikult on tõestatud, et sel viisil ei ole see võimalik ning alates 0,6‰ hakkab nii füüsiline ja emotsionaalne tasakaal vaikselt allamäge minema.

NB! Järgneva lõigu teaduspõhisus vajab mul veel lisauuringutega tutvumist, ehkki alkoholi tarbimise faaside uuringutes on mitmeid neist omadustest välja toodud.
Alkoholil on ka hulk vaimset tervist tasakaalustavaid omadusi, mis aga samuti väljenduvad vaid tarbimise esimestes faasides (max kuni 0,5 ‰) ning edasistesse faasidesse jõudes muutub alkoholi mõju vastupidiselt hoopis psühhikat kahjustavaks. Küll aga on teada, et pisike promill (kuni 0,5) lõõgastab, rahustab, maandab pingeid ja ärevust, aitab toime tulla sotsiaalse ärevusega, alandab piire, kaitseid, sotsiaalselt kantavaid "maske" ja pidurdusmehhanisme ning annab võimaluse (julguse) tunda end omas elemendis ja mina isena. Kõige selle tulemusel hakkavadki vaikselt üles kerkima allasurutud emotsioonid, mis sageli saavad korraliku võimenduse edasistes alkoholi tarbimise faasides. Tegelikult on emotsioonide esilekerkimine ainult hea, sest järelikult vajavad need väljendamist ja põhjused nende taga tähelepanu ja märkamist. Küll aga on oluline vahe, kas suudame neid väljendada, aktsepteerida ja vabastada endale ja teistele turvalisel viisil ning oma vaimset tervist hoidval ning tasakaalustaval moel või  purskub kogunenud pinge ja sopp selliselt välja, et oleme ise mustad ja tundes hiljem süüd või häbi ning sopaga kipuvad pihta saama ümbitsevad inimesed ning kannatavad suhted.  Samuti on oluline märkida, et kindlasti ei ole hea ka väikeses koguses alkoholi pruukida meeleolu- või psühhikahäirete korral või sõltuvuskäituvusega pahuksis olevatel inimestel.

Veinirännakutel iseendasse oleme hoitud ruumis võimendatud kohalolus ja püüame enda jaoks tööle panna toetavaid omadusi, mida kergel veinitarvitamisel kuni 0,5‰ meile pakkuda on. Eesmärgiks saada iseendaga paremasse kontakti ning teha elus väikest inventuuri, kas kõnnin ikka oma rada ja täidan eesmärke, mis mulle olulised on ja rõõmu-rahulolu toovad. Et silm säraks, kuid mitte liigsest veinitarbimisest, vaid sisemisest rõõmust ;)

Eesti neuroloog T. Toomsoo on kenasti välja toonud, et veini võib käsitleda ravimina, kuid nagu ka pea iga muu ravimi puhul, tekivad ülemanustamisel probleemid ja negatiivsed tagajärjed. Usun, et veini võiks juua pigem rõõmust, mitte kurbusest või stressist. Samuti tuleks targalt tarbides võtta veini toidu kõrvale, aeglaselt-rahulikult nautides ning ikka vett vahele rüübates.

Mõõdukaid veininaudinguid! Less is more!

Veinijoomise mõõdukusest, kasudest vs kahjudest plaanin peatselt teha ka eraldi veiniõhtu, kus maitseme erinevatest uuringutest läbi käinud "kõige kasulikumaid" viinamarjasorte.

Veiniõhtute tellimiseks leiad lisainfot: https://veinikoolitused.ee/veiniohtud

Artikli kirjutamiseks läbi töötatud allikad:
- Castaldo L, Narváez A, Izzo L, Graziani G, Gaspari A, Minno GD, Ritieni A. Red Wine Consumption and Cardiovascular Health. Molecules. 2019 Oct 8;24(19):3626. doi: 10.3390/molecules24193626. PMID: 31597344; PMCID: PMC6804046.
- Lippi G, Franchini M, Favaloro EJ, Targher G. Moderate red wine consumption and cardiovascular disease risk: beyond the "French paradox". Semin Thromb Hemost. 2010 Feb;36(1):59-70. doi: 10.1055/s-0030-1248725. Epub 2010 Apr 13. PMID: 20391297.
-Renaud S, de Lorgeril M. Wine, alcohol, platelets, and the French paradox for coronary heart disease. Lancet. 1992 Jun 20;339(8808):1523-6. doi: 10.1016/0140-6736(92)91277-f. PMID: 1351198.
-  Ferrières J. The French paradox: lessons for other countries. Heart. 2004 Jan;90(1):107-11. doi: 10.1136/heart.90.1.107. PMID: 14676260; PMCID: PMC1768013.
- Lundgaard, I., Wang, W., Eberhardt, A. et al. Beneficial effects of low alcohol exposure, but adverse effects of high alcohol intake on glymphatic function. Sci Rep 8, 2246 (2018).
- Snopek L, Mlcek J, Sochorova L, Baron M, Hlavacova I, Jurikova T, Kizek R, Sedlackova E, Sochor J. Contribution of Red Wine Consumption to Human Health Protection. Molecules. 2018 Jul 11;23(7):1684. doi: 10.3390/molecules23071684. PMID: 29997312; PMCID: PMC6099584
- Montsko G., Ohmacht R., Mark L. trans-Resveratrol and trans-Piceid Content of Hungarian Wines. Chromatographia. 2010;71:121–124. doi: 10.1365/s10337-010-1518-9.
- Toomsoo T. Veini mõju tervisele prantsuse paradoksi valguses. Vine. 2018, Aug 27.

‍